Matkatarkused

Matkatarkusi Matka ABC Matkamine on peaaegu et ainuke spordiala, mida saab harrastada nii maal kui vee peal, nii metsas kui mägedes. Sõltuvalt aastaajast on võimalik matkata nii jalgsi kui jalgrattaga, sooritada paadi- või kanuumatku, minna mägedesse. Matkamine on just selline liikumisvorm, mis annab võimaluse sattuda ka kõige kaunimatesse paikadesse looduses, seda maailma erinevais paigus. Matkamine õpetab õigesti hindama oma võimeid ja jõuvarusid, suurendab vastupidavust ning arendab orienteerumisvõimet. Sobivaim võimalus algajale matkajale oma võimete proovilepanekuks on kõige tavalisem jalgsimatk. Seetõttu räägimegi allpool põhiliselt jalgsimatkamisest. Millest alustada Algaja jaoks on väga olulised elementaarteadmised matkamisest ning oskus oma võimeid õigesti hinnata. Seetõttu on soovitav alustada matkaoskuste omandamisest – õppida seljakoti pakkimist, telgi püstitamist jmt. Suureks plussiks matkajale on hea vastupidavus ja füüsiline vorm. Oma vormi testimiseks võiks alustada ühepäevase jalgsimatkaga ning alles siis minna pikemale mõnepäevasele matkale, kaasas seljakott ja telk. Meeles peaks pidama ka seda, et matka õnnestumine sõltub suuresti jalatsite ja matkariietuse sobivusest ning matkavarustuse kvaliteedist. Jalatsid, matkariietus Jalgsimatk algab jalatsite valikust. Pikemaks jalgsimatkaks on soovitav valida sissekantud, mugavad ja terved jalanõud, mis sobivad hästi jalga. Uued, kandmata jalatsid soovitatakse enne matkale minekut kuuma veega märjaks teha ja siis koos mõne sokipaariga jalga panna. Jalatseid ei tasu enne jalast võtte, kui nende nahk on täielikult kuivanud. Seejärel soovitatakse jalanõusid määrida mõne pehmendava õliga. Matkamiseks Eestimaa maastikul sobivad hästi profileeritud tallaga jalatsid. Kõvema nahktallaga matkajalanõud sobivad rohkem matkamiseks kivisel pinnal, näiteks Kesk – Euroopas või Skandinaavias. Riietuse valikul tuleb lähtuda ilmast, kusjuures alati tuleb arvestada ka sellega, et matka ajal võib hakata sadama. Kaitseks vihma eest sobivad matkajate jaoks spetsiaalselt välja töötatud erimaterjalist matkajoped, millede puhul on oluline kapuutsi olemasolu. Samas tuleks vältida umbset kilejopet. Matkates soojemates paikades on palju abi heledavärvilisest peakattest. Matkavarustus Seljakoti valiku määrab matka iseloom ja pikkus – sellest omakorda oleneb kaasavõetavate asjade hulk. Kehtib kirjutamata reegel, et matkale peab kaasa võtma kõik vajalikud asjad, samas peab asju olema nii vähe kui võimalik. Matkavarustuse võib jagada isiklikuks ja grupivarustuseks. Isiklikku varustust kannab matkal igaüks ise, kuna aga grupivarustus jagatakse kõigi matkast osavõtjate vahel võrdselt. Isikliku matkavarustuse hulka kuuluvad ennekõike kaasavõetav matkariietus, magamiskott, seljakott, hügieenitarbed jmt. Mägedes matkamisel on asendamatuks abiliseks matkakepp. Grupivarustusse kuuluvad telk, apteek, toidukeetmis- ja sööginõud, priimus, puhastusvahendid, mitmepäevaste matkade puhul ka toiduvaru arvestusega 800 – 1000 grammi päevas ühe inimese kohta. Soovitusi algajale matkajale Enne matkale minekut tuleks õppida seljakoti pakkimist ja telgi püstitamist, selgitada välja oma oskused ning võimed, saavutada hea füüsiline vorm. Alustada tuleks ühepäevase jalgsimatkaga ning alles siis proovida mitmepäevast retke koos seljakoti tassimise ja telgis ööbimisega. Seljakotti ostes tuleks arvestada ka sellega, milliseks matkaks valmistutakse. Magamiskoti valikul peaks arvesse võtma võimalikke välistemperatuure ja nende muutusi matka ajal. Matkale minnes ei tohiks maha unustada kaarti ja kompassi. Telgi püstitamisel peaks silmas pidama, et see tuleks püstitada kõrgemale kohale, et vihmavesi telgi alla ei koguneks. Kui juhtute matkal ära eksima, ärge sattuge paanikasse. Võimaluse korral võib näiteks süüdata lõkke, et nii end teistele märgatavaks teha. Liikudes aga mööda kraavi- või jõekallast, võite inimasustatud kohta välja jõuda. Matkamine mägedes Advertisements Report this adPrivacy Raskusastme järgi jaotatakse matkad kolme kategooriasse – kahte esimesse kuuluvaid matku saab läbi teha ka Eestis, kolmanda kategooria matka jaoks on vaja aga kõrgemaid mägesid ning minna selleks mõnda mägisemasse riiki. Et mägimatk õnnestuks, võiks arvesse võtta järgmist. Kui muud matka ettevalmistused tehtud, tuleks valida mõnus matkaseltskond, kusjuures sobivaimaks matkagrupi suuruseks on soovitav 4 – 8 inimest. Raskematel ja tõsisematel mägimatkadel peaksid grupi liikmed olema hästi treenitud ja võimetelt sarnased. Mägimatkadel tuleb arvestada ka sellega, et umbes 2000 meetri kõrgusel võib inimest tabada nn mägihaigus, sest mida kõrgemale minnakse, seda vähem on õhku ja seda madalam on õhurõhk. Selleks et minna 5000 meetri kõrgust mäge vallutama, tuleks kõigepealt tõusta 3000 meetri kõrgusele, siis laskuda pisut allapoole, edasi tõusta juba 4000 meetri kõrgusele ning taas laskuda pisut madalamale. Selliselt harjutatakse organismi olema ja tegutsema hapnikupuuduses. Matkavarustuse nimekiri telk magamiskott voodilina istumisalus särgid jope vihmakeep matkasaapad kampsun sall kindad alussärgid aluspüksid sokid säärekaitsed neopreen sokid sandaalid kummijalatsid hügieenitarbed käterätik sääsetõrjevahendid päikeseprillid plastikaatkotid paberrätikud pisiremonditarbed esmaabivahendid kirjutamistarbed matkapäevik, märkmik taimede välimääraja binokkel toidukeetmis- ja sööginõud joogid (kohv, tee) joogitops küpsised toiduained sooja toidu valmistamiseks kuivtoiduained leib, sai või, margariin Mida matkamine arendab Advertisements Report this adPrivacy Matkamine arendab kõiki lihaseid ühtlaselt, toetab rühti, tugevdab seljalihaseid. Suureneb lihaste vastupidavus ja sitkus kuna lihased õpivad salvestama energiavarusid. Matkajatel väheneb risk kasvajatele, südamehaigustele, infarktile ning suhkruhaigusele. Nad elavad kauem hea vaimse ja füüsilise tervisega. Matkamine tagab hea tuju Millised on sagedasemad vigastused ja ohud matkates? Mägimatkal võib haigestuda, sageli võib matkajal esineda kopsupõletik, mistõttu soovitatakse mägedesse kaasa võtta mõni meedikust mägimatkaja. Mägimatkadel ei tohiks osaleda inimesed, kes põevad südamehaigusi või mõnda muud kroonilist haigust. Mägimatkadel on kõige ohtlikum asjatu riskimine ning hulljulgus, mis võib kaasa tuua suuri ja väikseid vigastusi – alates jala väänamisest kuni kaelaluu murruni. Õiged jalanõud aitavad vigastusi vältida. Sagedasemad vigastused on seotud tallaaluse fastsia e. sidekoelise toega (hommikune valutunne jalale toetudes) või säärelihaste ja – kõõlustega. Enamasti on tegemist ülekoormuse võivenitusega.